Kas pole õhus juba kevadet? No ei ole, mis sa teed! Nädal tagasi nagu oli. Kui me suusatamast tulime, näitas termomeeter Granadas 20 kraadi sooja, aga sel nädavahetusel vedas vaevalt 14ni koos läbilõikavalt külma tuulega. Aga et päike käib kõrgelt ja keskpäeval soojendab juba mõnusasti, see on õige.
Jah, nädal tagasi olin Granadas, selles ilusas päikeselises kirikuid täis linnas, mille tagant paistavad Sierra Nevada võimsad valged tipud. Loogline, et kui ma seal olin, siis käisin ka lumel. Tegelikult me käisimegi suusatamas, Granada külastus oli rohkem plaaniväline. Kus Sierra Nevadas oli alles lund! Kohati 6 meetrit! Hanged tee ääres olid üle pea. Just enne meie saabumist oli sadanud, sest suusaküla keskplatsil oli esimesel õhtul hiigelsuur lumehunnik. Teisel päeval oli see juba sealt ära veetud ja samas aitas päike ka tõhusalt lume sulamisele külas kaasa. Kõrgemal, suusaradadel oli muidugi külmem.
Mina proovisin ka suusatada. Panin suusad jalga ja võtsin ära. Ei tulnud sellest midagi välja. Võibolla tuleval aastal. Võibolla ma ei hakkagi suusatama, keegi ei tea veel seda. Nagu me ju ei tea, mis Villu nende suuskadega teeb. Villule ei pandud isegi suuski jalga ega pandud teda ka kelgule. Tema lohises lihtsalt seljal mäest alla ise kangesti itsitades. Selline ta meil on, kui midagi meeldib, siis kõkutab, kui ei meeldi, siis on kisa taevani. Jossu suusatas iga päev. Tema oskab juba täitsa hästi. Emme ja Carina käisid kordamööda, sest neil olid ühed püksid, suusad ja kepid jagada. Issi käis kogu aeg mäel, teda nägu kodus harva.
Kodu oli meil pisikeses korteris suusamäe lähistel. Sealt oli ilus mäele vaadata. Samas magama pidi naril. Mina pidin seal üksi magama, mis mulle eriti ei meeldinud. Aga noh, mis ma sinna teha sain, lai magamisase oli madratsitest põrandale tehtud ju vaid emmele ja Villule.
Sellega on suusauudised ka läbi. Kohe kui tagasi jõudsime, oli issil sünnipäev. Issi sai terve hulga kingitusi, üks parem kui teine. Lausime talle ja sõime kooki. Õhtul oli karneval. Mina käisin kah seal oma nõiakostüümiga. Minu nõiakostüüm on selline veidi teistmoodi. Üks poiss arvas, et ma olen hoopis punamütsike hallis. Noh, arvaku mis tahab. Issi tegi seal karnevalil printsessidele ja liblikatele kolli. Pani Jossu maski pähe ja mantli selga ning hirmutas, mis sai. Ja kardeti tõesti, isegi kartsin.
Eelmise nädala reedel oli ka lasteaias karneval. See tähendas seda, et me olime kõik meistrimehed. Mina olin arvatud kingseppade gruppi. Meil olid seal veel kalurid ja pagarid ning pesunaised. Meie pidime kõikide laste kingi puhastama. Harjad, lapid ja kreemid olid meil kaasas ning pruun põll ees. Lisaks oli mul veel üks päris tõeline kingsepa karp, kus ma oma kraami kandsin. Ilus päev oli, pole midagi öelda.
Nädalavahetusel mängisin Paulaga ja eile saatsin emme Madridi asju ajama. Täna tuleb ta juba tagasi, aga mina pillisin nii nagu ei näeks teda enam järgmise aasta jooksul.
Tsau siis!
No comments:
Post a Comment