Mul paraneb käsi päris hästi. Mõned koorikud veel on. Kindel on see, et lasteaeda minekuks on mul needki läinud. Nüüd peab veel lootma, et arme ei jää. Issi pani igaks juhuks päikesekreemi peale, et noor nahk terava päikese käes ära ei põleks.
Nüüd ma räägin edasi Villemist. Tal oli juba teine sünnipäev. Ema ütleb, et ta on meil üks mehine mees. Me ise arvame seda kah. Ta on ikka täitsa mehine. Tugev on ka. Vinnab kõhuli pea üles ja paneb seda ühele ja teisele poolele.
Eile käis siis lastearst ka teda vaatamas. Kaal oli kaasas ja mõõdulint ka. Nüüd me siis teame, et Villem oli eile kell neli 3 kilo 690 grammi. Issi kaalus üleeile õhtul küll 3 kilo 900 grammi, aga see oli selle kaaluga, millega ta ennast kaalub. Läks ise enne kaalule, kaalus ennast ära, ja siis võttis Villemi opsu ning vaatas, mis ta temaga koos kaalub. On kuidas on, mis sest kaalust nüüd ikka nii palju jahuda.
Pikkusega oli veel hullem. Mõõdeti 51,5 cm. Seda olevat pool sentimeetrit vähem, kui minul mõõdeti. Aga mina seda mõõtmist väga ei usaldaks. Üks peab hoidma peast, teine sikutab jalast. No mis pikkuse sa nii saad! Arstid hoiavad kõvasti peast ja tirivad, kus suudavad ka jalast. Issi ei raatsinud Villemit kõvasti peast hoida. Ma arvan, et kui ta oleks kõvemini hoidnud, oleks andnud sest poisist ka 53 cm välja tirida.
Arstide olemine on hoopis teine rida. Mina ütlesin kohe, et mulle see onu ei meeldi. Villemil oli veel hullem. Ta lasi talle valgust silma ja kõrva. Toppis pulga suhu. Siis torkas meie mehist meest veel neli korda jalga, et oma kaks korda kolm ringi paberil täis saada. Muidu ta arvas, et Villem on üks paras ponks. Lisaks soovitati teda päevitada, et ta kollaseks ei läheks. Peame temaga siis randa minema.
Aga olgu praegu, ma lähen Silviaga õue. Muidu te ikka teate ju, et ma olen üks printsess. Päris printsess kohe. Ma ütlen seda kõigile, et nad sellest ikka aru saaks.
No comments:
Post a Comment