Eestis

Olen siis lõpuks Eestis. Neljapäeva öösel jõudsin. Mina ise ei näinud, aga teised räägivad, et tee oli kole. Vihma tuli nagu oavarrest ja autsõit Riiast Valka venis neljatunniseks. Õnnelikult saime kohale.
Sel aastal on kõik veidi teistmoodi. Kõige suurem erinevus on selles, et Vana, see alati kohal olev Vana, on sel aastal ära. Haiglas. Päriselt. Üks päev enne meie tulekut viidi. Põhjus oli südames, mis oli erakordselt rütmist väljas. Lisaks oli veel kõrge vererõhk ja köha. Vana pandi kohe intensiivi, kuhu ta jäi paariks päevaks. Meie nägime teda aga juba tavapalatis. Siis oli tal tuju juba parema. Nüüd on tuju päris normis, kuigi talle seal ei meeldis, sest igavus olevat tappev. Käime teda iga päev vaatamas. Issi isegi mõni päev kaks korda.
Kui Vana ei ole, peame meie ise Vana majas kamandama. Teeme süüa, peseme nõusid ja söödame loomi. See on meie jaoks päris harjumatu.
Täna käisime Mari sünnal, eile külastasime tädi. Jube palju on tegemist, käimist ja olemist. Ja kus siin on alles sääski!