Suusatama

Tele! Meil on kõik korras. Peale nohu. See ei taha sugugi ära minna.
Me otsime uut maja. Ükski ei sobi. Kas on midagi viga või on liiga kallis. Me oleme otsustanud, kõik koos, et üle 900 euri me maja eest ei maksa. Tegelikult tahame me saada veel odavamalt, nii 800, 850ga. Ma arvan, et ka saame, sest on ju majanduskriis ja kus neid rikkaid üürnikke ikka nii võtta. Vaatame, ootame, kaupleme, aega meil on.
Koolis on vaheaeg. Jossu ja issi on kodus. Homme lähme kõik koos ära mägedesse suusatama. Mina ka. Mul on oma suusad ja kepid ja kelk. Uued suusapüksid sain ka. Ja uued saapad. Siis veel uue jope. Jube lahedad. Ma kannan neid juba kodus ja teised on hirmus kadedad.
Kahju, et Marta ei saanud suusatama tulla. Ma hakkan tema järele igatsema. Ta on mul nii hea. Toob kommi ja kõrpus. Pärast emme ja issi noomivad temaga. Minu käest küsivad, et kes sulle kommi andis. Nagu ise ei teaks? Mina pean neile ütlema: Tädi andis. Olgu siis, peale suusatamist näeme.
Vana, oota posti, issi saatis sulle kaardi!