Palavikus

Internetiga on meil viimasel ajal päris kitsas. Vahepeal harva on netti, enamasti ikka mitte. Tavaline algus, jube igav on nii kogu aeg alustada. Mis sa muud teed. Kirjutad niisama wordifaili ja siis kui net kodust läbi lipsab, püüad oma jutu võrku riputada. Naljakas öelda, riputad jutu võrku! Nagu pesunöörile. Oleks see jutt siis paelataoline või lihtsalt selline, mida annaks riputada. Ma ei eita, et vahel võib mu jutt veniv nagu sukapüks olla, aga isegi kui ta venib, ei anna teda eriti riputada. Paberi võiks jutuga küll nöörile panna, aga minu jutt pole paberil. See on lihtsalt mustana valge peal ja ei rohkem. Kui seda võtad, siis ei jää sõrme vahele midagi. Või kui jääb, siis kõike muud kui minu juttu. Ja just sellist, mida ei saa võtta ja mida ei saa katsuda pean ma riputama võrku, mida ka ei ole. Võrk ise on samasugune õhuloss nagu mu juttki. Naljaks see keel! Pole asjade jaoks õigeid sõnu. Samasugust hägu ajad sa ju ka maailmaruumi kohta, mis olevat universum ja lõputu. Mis sellest, et ta on lõputu, ikka sa ütled, et ta on ruum. Mis ruum see selline on, millel pole lõppu? Ruum on ikka see, kus saab sees olla või sellest välja minna. Proovi sina lõputust ruumist välja minna. Kuhu sa jõuad? Ikka samasse ruumi, kus oled. Tobe on niimoodi rääkida, aga mis sa teed, kui paremini ka rääkida ei saa.
Issi luges täna Mi Bebe Y Yo’st, et minu vanused lapsed teavad 80 sõna tähendust. Punkt ja kõik. 80 sõna ja ei ühtki rohkem ega vähem. Kui laps teab ühe sõna vähem, siis tuleks kohe arsti juurde joosta. Kui teab kaks sõna rohkem, siis rõõmustage, teil on kodus imelaps. Veel sai issi teada, et kui lapse kasv jääb arstide tehtud kasvuskeemis 3 ja 97 vahele, siis on teil normaalne laps. On ta väiksem või suurem, siis on ta ebanormaalne. Mina olen näiteks täitsa ebanormaalne. Juba ligemale aasta, sest ma kasvasin alates üheksandast elukuust suuremaks kui 97. Artikli järgi võib minu ebanormaalsus tuleneda kasvuhormooni üleküllusest või kasvu pauside nappusest. Veel võib olla põhjuseks see, et minul on ebanormaalsed geenid, mille ma sain oma ebanormaalsetelt vanematelt, kes on ebanormaalselt pikad, see tähendab üle 97. Nii või teisiti olen ma rõõmuga ebanormaalne.
Et mis ma siin torisen? Vahel on lihtsalt torisemise tuju ja midagi pole teha. Nii nagu vahel on piibitamise tuju ja siis ei saa ka muud teha. Siis peab lihtsalt piibi saama ja seda piibitama kuni küll saab. Võtke näiteks Ossu. Emme ütleb, et lapsehoidja võõrutas ta aastaselt piibist. Ja mis sellest kasu on, kui ta nüüd, seitsmeselt, joob teed lutipudelist. Freudi oraalne faas jäi lapsehoidja agaruse pärast pooleli mis pooleli. Meil piibitavad isegi viiesed lapsed, ja las nad piibitavad, kui sellest hiljem kasu on.
Oeh, ma kohe ei saa. Ükskõik mille ma täna ette võtan, seda ma materdan. Pean vist lihtsalt kuulutama. Pühapäeval võtsime Noah kaasa ja läksime Terra Naturasse ja Aqua Naturasse. Esimene on loomaaed ja teine veepark. Mõlemad koos maksavad täiskasvanule 25 ja lapsele 22 eurot pluss pudinad igal nurgal kolme euro kaupa peale. Kui teil just rahakott puuga seljas ei ole, siis on parem sinna mitte minna. Minule oli kõik prii ja seepärast ei pea ma laristamise pärast häbenema. Mis seal siis oli? Lehm oli ja kana ja bassein ja su-su-su-sa-sa-sa-poisid ja -tüdrukud. Muidu oli päris lahe aga samas ka jube väsitav ja kõrvetav. Loomadest meeldivad mulle eriti kanad. Noh, norige nüüd mu jutu üle! Aga ühte ma teile veel ütlen, Ossut ja Noahid on raske veest välja saada. Ma siis lõpetan ja ootan, kuni ma saan eimidagi eikuhugi panna.