Täna on 23. mai 2008 aasta. Parim võimalikest. Kõige parem aasta, mis üldse olla saab. Kõigile, kogu inimkonnale. Kõik on. Vett ja süüa ja poes riideid ja bensiinijaamas bensiini. Kõigil on oma autod ja mobiilid taskus. Lastel on mänuasju kodus nii et mööbel tuleb välja viia. Seintele riputatakse mõttetuid portselantaldrikuid. Õhk on ikka veel üsna värske ning taevas sinine.
Varem, nii mõned aastad tagasi oli olukord kitsam. Seenele tuli minna jalgratta või sääreväristajaga. Metsas Offi polnud, sääsed tahtsid silmad peast välja süüa. Toiduga oli ka kitsam, ei olnud sadat sorti jogurteid ega krõpsu. Ega see õhkki nii palju kordi värskem polnud. Kalu oli ehk jõgedes rohkem, aga mis siis nendest? Nemad ujusid ikka ühtesoodu ja ega see kilusoolavesi leivaga ikka nii hea ei maitsenud küll.
Varsti, kes muidugi teab täpselt, kuna, läheb aga jälle kitsamaks. Vesi lõpeb otsa. Vaesed barcelonakad peavad tilga järele nuruma. Valencias tuleb hakata jooma solgitorust allaläinud taaskäideldud vett, mis on kloorist ja muudest bakteritapjatest klaasja kisselli taoline. Eestiski tulevad veenormid, kuna vesi on kallis ja seda saab ränga raha eest rikastele lõuna-sakslastele müüa. Kogu bensiin on ära põletaud ja õhk pole enam nii värvi ja lõhnatu. Lisaks hõljub rannikualadel õhus tonnide viisi plastikutolmu, mida on tootnud merelained kilekotte ja Fanta-pudeleid aastaid vastu liiva riivides. Kalu ja linde pole meredes enam palju näha, kuna need pole kiiresti suutnud kohastuda naftaproduktide rikkas keskkonnas. Inimesed ise söövad toiduasendajaid, mis koosnevad 100 protsendi ulatuses keemiliselt sünteesitud ainetest. Kõht saab neist kenasti täis, kuid maitseid on neil ainult neli: magus, soolane, hapu ja mõru. Kõik puhtad. Põhitoiduks suutäis soolast tabletti, magustoiduks magusat. Kui siiber saab, siis võib võtta vahest lisaks kibedat või suu viltuvedavat haput drazheed. Ega elul pole vigagi, aga see on lihtsalt vaesem. Ja inimesi endid on vähem. Sest kes see ikka tahaks pidevalt plastikutolmu ja hapnikuvaest õhku hingata ja kodukeemiat solgiga alla loputada.
No comments:
Post a Comment