Silmad kinni

Iire on teist päeva haiglas ja jääb ka kolmandaks. Seda on näha juba ta silmadest. Kui eile oli parem silm väikseks paistetanud, siis nüüd on see peaaegu kinni. Vasak silmi on tugevalt paistes ja avaneb ainult poole võrra.
Arstid käivad sisse ja välja, aga teha nagu midagi ei oskaks. Oi see ajab mind kurjaks! Ma juba kujutan ette, millise summa nad meilt kasseerivad. See, et Iire silmad kinni on, tuleb ilmselt paisest, mis jääb ta kahe silma vahele veidi paremale poole. Tean omast käest, kui paiste võid sa paisetest minna. Nemad ei saa siin nagu sellest aru. Ma ütlesin just õele, et miks te ei too või ei pane mingit rohtu. Tema muidugi ei tea, pidi küsima oma companera käest. Aga mida temagi teab? Lõpuks otsustab ikka arst. Aga need arstid unustavad paljugi edasi öelda või siis kaob teate edastamise käigus osa infost. Nii et paise silmade vahel muudkui kasvab. Kujutan juba ette, milline arm sellest jääb! Ainus lootus on, et ta on täis ja hakkab tühjenema, mitte ei lähe enam laiemaks. Igatahes ajab ta juba verist vedelikku välja.
Lõpuks sain Iire magama. Kell oli siis viis. Palavik on madal, 37,4 mõni tund tagasi. See ehk annab tunnistust, et haiguse kõrghetk on möödas.
Just käis nooruke arsti-õe-poiss kanüüli kaudu antibiootikumi veeni panemas. Küsisin, kas Iirel on paise. Ta arvas, et mitte. Ma loodan, et nad teavad, mida teevad. Ta ei uskunud ka, et silmad on selle punni pärast paistes, vaid nakkuse tõttu. Oleks see siis nii!Väljas on jube ehitusmüra, mis kostab ka sisse. Hea seegi, et see matab enamuse seest tulevaid kaootilisi mürasid ja laseb Iirel magada.