Haiglas

Iire on haiglas ja ei saa kirjutada, seepärast kirjutan täna ise. Marek olen muidu. Täna öösel pool neli viisime Iire haiglasse, kui olime enne seda kraadinud tal 40 palavikuks. Õhtul enne magama minemist oli tal olnud 39,7. Ma juba kahtlustasin midagi sellist. Terve öö kuni kolmeni ei julgenud uinuda, katsusin pidevalt ta pead. Nüüd ma siis tean, mida tähendab kõrvetav nahk. Ta oli tõesti nii kuum, et kõrvetas. Palavikualandaja ei aidanud palju midagi. Pigem hoidis palaviku kõrgemale tõusmast, kui alandas seda.
Haigalas pandi Iirele küünal, see võttis veidi temperatuuri alla. Kuid ainult seniks, kuni mõju kestis. Varsti pärast oli temperatuur uuesti 40 all. Siis toodi palavikualandajat. Nüüd õhtul mõõdeti tal 39,8.
Millest siis see kõik. No ikka kuradi tuulerõugetest. Vereproov, kopsude kuulamine ei näidanud ka muud. Homme tehakse haiglas uued analüüsid. Lisaks uuritakse kõrvu ja kurku.
Miks siis on nii, et see öeldud kerge haigus temal nii raske on? Üks põhjus on selles, et tal on tulnud nüüd jalgadele ja kätele ning silmale põletikulised laigud. Need on suured ja punetavad. Ta parem silm on täiesti kinni paistetanud. Käed on tulipunased ja paistes. Kõik see ajab ilmselt tal ka temperatuuri üles. Ega neile põletikukolletele midagi ka ei tehta.
Haiglas hoitakse teda lihtsalt järelvalve pärast. Ja parem ongi. Tunned ennast ikka kuidagi kindlamalt. Sest mida sa suudaksid täiesti loiu ja enamus ajast tulikuuma lapsega kodus teha? Ei midagi.
Üks seletus, miks Iirel haigus nii raskelt kulgeb, on selles, et ta põeb seda väga noorena. Enamus neist, kellel pidi mõni täpp tulema ja kerge palavik, on ju 5-9 aastased. Neil on muidugi tugevam immuunsus kui 16-kuusel. Nali on veel selles, et paari päeva pärast oleksime me võinud minna tuulerõugete vaktsiini tegema. Nüüd pole seda enam vaja. Mina mõtlen küll, et kui ma oleksin teadnud, et see haigus lapsele nii raskelt külge hakkab, oleksin lasknud teda vaktsineerida.