Kuus vanameest istub ümber laua või istub kuus naist või hoopis poisinolki, vahet pole, ja la bombilla käib nende vahel ringi. Kelle käes on kord, see imeb oma suutäie ja annab nõu edasi. Mõruda suutäie. Nagu kange tee. Või veidi teistmoodi. Igatahes teevad nad seda seltskonna pärast. Tavaliselt Argentiinas, Paraguais või Peruus. Kõige parem mate olevat siiski argentiina oma. Tädi Marta rääkis. Tema õpetas ka meid yerba matet jooma. Nüüd saavad meist vist ühed suured mate-joodikud. Mina arvan küll. See on lihtsalt nii sheff. Me võime oma matele aniisi juurde segada, siis on veel vingem. Kahjuks meil seda veel praegu ei ole, aga issi homme ostab. Tänu Martale oleme me varsti ühed suured latiinod. Sööme sopa de paraguaiat, keedame matambret ja lutsime yerba matet. Kui me Eestisse tuleme, teeme teile ka ühe päris latiino köögi ja kutsume nende roogi maitsma.
No comments:
Post a Comment