Ma olen täna väsinud. Hommikul ärkasin vara, isegi liiga vara. Vanasõna ütleb küll, et kui tulla vara üles ja minna hilja magama, siis saab kole rikkaks, aga minu kogemus ütleb, et kui ärgata liiga vara, siis oled kogu päeva väsinud ning ei viitsi üldse raha koju tassida. Siis tahad ainult opsus istuda või niisama vanematele närvidele käia. Tahate vist teada, et miks ma siis nii väsinud olen. Ega minagi ei tea. Võibolla pühapäevasest peost.

Pühapäeval käisid meil külalised. Neli suurt ja väike. Koos tulid ja koos läksid. Suured sõid ja jõid, väike sõi vähe, ei joonud peaaegu üldse, aga seeeest jooksis poole ajast Jossuga toast tuppa ja kilkas. Väikesel oli valge tutt, kui küsida Jossu käest ta juuksevärvi. Siis olid tal veel sinised silmas ja väga oma suure ema nägu. No nii ühte nägu, nagu oleks ta ema suust kukkunud. Ma arvan, et ta ongi. Kukkus ema suust välja ja kõik. Ja nüüd ongi selline memmekas. Ega ta muidu memmekas pole. Või kui on, siis sama palju kui mina või Jossu. Ta on lihtsalt memme nägu. Seepärast on ta elu ka raske. Ta näeb oma ea kohta liiga tita välja, mispärast ta oma vanemad ei võta teda ka tõsiselt. Nad panevad kuueaastase veel viieaastastele mõeldud rattatooli või siis sunnivad teda tühjade kummidega rattaga sõitma. No ikka sellepärast, et liiga kiiresti edasi ei saaks. Muidu võib kukkuda ja muhu pähe saada. Mul tuli meelde, et ma sain täna ise ka muhu pähe. Võtsin kogemata voodijala asemel peotäie õhku pihku ja kukkusin põmmdi peaga vastu sedasama voodijalga. Kole valus oli. Seepärast ma vist saan veidi Kashast aru, et ta nii ülihoolitsev on. Aga Kubushist on ikka kahju. Mõnel pole kohe vedanud.

Kui nüüd vedamisest rääkida, siis neid, kellel pole vedanud, on rohkem. Meil on üks kasupoeg, Bromot. Ta elab kaugel Bangladeshis (või kuidas seda kirjutatakse?). Ta on kole vaene. Emme annab talle iga kuu raha ja saadab ükskord aastas kirja. Bromot kirjutab meile umbes samapalju. Üks päev, kui meil aega ja raha on, lähme Bromotile küll. Kõik koos. Ja saame seal riis süüa ja muldpõranda peal nagu silgud pütis magada. Juba teemegi selleks harjutusi. Igal hommikul lebame nii pool tundi kõht teise selja vastas, teise kõht enda taga emme-issi voodis.