Kribin-krabin,
kes seal on
hoopis üks  või hoopis kaks

Villu mängib Gormitidega nii. Ütleb, et mõtes ise sellise luuletuse välja. Mine võta teda kinni. Vahel ta mõtlebki selliseid salme välja. Või ikka on ta seda kuskilt kuulnud.

Terved oleme. Haigused pole meile veel külge hakanud. Hea ka, pole mingeid kibedaid rohte ega arste. Teisalt pole ka põhjust lasteaiast viilida. Emme teeb meile vahest vabu päevi, aga neid rõõmupäevi tuleb harva ette.

Ilm on nii paganama külmaks läinud ning lund ka pole. Kahju küll. Käisime reede kelgutamas Toomemäel. Lund oli nii vähe, et kivid ja mättad käisid kõik hooga vastu kelgu põhja ja lõhkusid meie kolmest kelgust kõik ära. Õnneks aga mitte päris kapitaalselt.

Mina loen juba ja kirjutan ka natuke. See meil lasteaias täitsa kohustuslik juba. Märtsist algab eelkool. Seal läheb vist tõsisemaks õppimiseks. Ei teagi veel, kuhu kooli ma lähen, kas Kõrvekülla või hoopis Peetri kooli. Eks seda ole näha. Sõpradest pole ju ka suurt asja, sest paljud lähevad Lähtele ja teised jälle linna ning siis mõned jäävad veel aastaks lasteada.

Carmen kutsus mind 8. oma sünnipäevale. Ootan seda nii väga.