Nüüd lõpuks on Triin meil. Aa, mina olen täna siis Villu. Iirt meil ei ole. Kus ta on? Reisis. Ükskõik kus see reisis siis ka asub. Seal on veel emme ja Jossu ka. Et neil vahva oleks! "Mina ei saa reisi," tunnistasin eile issile. Issil läks silmnähtavalt meel härdaks, vähe puudus, et pisargi oleks silmanurka tulnud, ja kohmas midagi, et meil siingi tore. No on kah. Mul oli Triinu üle kangesti hea meel. See Triin on selline suur ja sõbralik, nagu üks kaisukaru.
Täna oli meil plaanis kalastamine, poodi pudelite viimine, mänguväljakul hängimine ja carsi kommide ostmine. Lisaks oli meie päevaplaanis veel ruumi küllalt, et ootamatult midagi ette võtta. Kuna issi läks tööle, siis vaatame, mida Triin julgeb minuga ette võtta.
Üks asi veel: kui korralikult kaissu ei võeta, st kätt ümber minu ei kerita, siis on see üks katsumine ja ei kõlba kuhugi!
No comments:
Post a Comment