Eesti kevad pole meile kuigi tuttav. Tuli äkki ja ootamatult. Lumi läks ja toonekured tulid koos sääseparvega. Siit tulebki küsimus: kuidas ellu jääda? Kui sul just lehmasaba pole, aitab võitluses sääskedega kärbsepiits. Pole ju iseensest midagi lihtsamat, kui anda va vereimejale üks tubli litakas, ning temast ei jää järele muud, kui tapeedile must või verine lätakas. Inetu muidugi, kuid löömisse tuleb tõsiselt suhtuda, sest on see ju võitlus meie eksistentsi eest. Meil on valida, et kas valitseda maailma ise või lasta seda teha pimedatel südameta pinisejatel! Kui toas oleme tavaliselt võidumehed meie, kui meid pole just pimedal ööl une pealt rünnatud, siis õues võidavad reeglina sääsed. Issi töökaaslane Hilja, see vaene tädike, kurtis, et tema ei saa õhtuti üldse õue. Jätab isegi vaese kartuli vaovakku kismas ohakaga appi kisendama. Kus sellist südametust enne nähtud? Pole see südametus ühti, see on vaid loomulik oma naha augustamise eest hoidmine. Siit siis on näha, kelle käes on võim õues. Kuigi tegelikult kamandavad seda maailma õues sääsed, ei lasta lastel sellest hoolimata toas olla. Juba sada aastat tagasi kirjutasid targad lasteraamatud, et lastel on vaja värsket õhku, päikest, tuult, lund, jääd ja ei tea mida veel. Selle suure avastuse pärast kupatatakse enamvähem terved lapsed iga päev igal võimalused (võimalus võrdub vanema viitsimisega!) õue. Ja kuidas sa saadad need vaesed väetid nõrga valge naha ja magusa verega mummud südameta silmitute tuulega viidavate türannide juure? Ikka võrku pakitult ja Offiga parfümeeritult. On selle Offiga kuidas on, aga võrk, kui see vaid peas püsiks, on päris hea lahendus. Nii annab isegi tuulepealsel või lauspäikse käes ollagi. Õhtul kaheksaks peab ikka tuppa minema, sest siis ei aita enam ei ükski keemiline ega füüsiline tõke. Rünnak on sedavõrd äge. .... Ah siit tuli mul mõte! Kas suured sõjainsenerid pole tulnud veel selle peale, et kasutada bioloogilise relvana sääski? Näiteks laseks lennukilt mõne pahareti maale sada tonni sääski, et need lennates varjaks päikese ja ummistaks tuule teed. Usun et iga pahar oleks hetkega nõus heaks hakkama. Ja seda siis nii humaanselt looduslikul teel. :)
No comments:
Post a Comment