Batuudipidu

Meil oli eile väga hea päev, sest sõbrad käsid külas. Mul käis külas Anna-Liisa. Villul jälle Robert ja Aaron. Aga muidu oli nii, et me mängisime ikka palju ka koos. Mina näitasin sõpradele oma tuba ja mänguasju. Nemad jälle kiskusid kõike mida aga said. Mul polnud sellest õigupoolest ka midagi, sest nad koristasid kenasti kõik asjad ka ära. Nad on korralikud lapsed. Üks vimpka juhtus ka. Robi oli saanud asja sünnaks uue ratta. Siis ta proovis seda. Proovis nii, et tegi ise aia lahti ja läks salamahti Kõrveküla peale sõitma. Kui Robi ema ja isa avastasid, et nende poiss on kadunud, olid nad hulluks muretsemas. Minu issi pani selle peale mööda Kõrveküla jooksma ja ära sa ütle, et napakas agarus ei vii sihile. Viis küll. Ta leidis Robi juba pea poe juurest rattateel vingerdamas. Kõik läks hästi ja meie olime rõõmsad. Aga Robi, ära enam nii tee, sest suur õnnetus võib juhtuda!