Minu sünnipäev oli ära. Mulle ei mahu see pähe, miks neid nii vähe on. Mina tahaks, et sünnipäev oleks iga päev. Muudkui ütlen teistele: "Homme tuleb minu sünnipäev!" Aga nemad laidavad selle maha ja ütlevad, et sinu sünnipäevani on nüüd palju aega. Enne tulevat veel issi sünnipäev ja siis Villemi ja Jossu ja ka emme ning alles siis minu. Mine või lolliks selle pika ootamisega.
Mul oli väga lahe sünnipäev. Tuba oli kaunistatud ja kinkidega külaside käisid. Külas käisid Ava ja Joris omadega. Terve õhtu oli tantsu ja tralli. Kõik mürasid, jooksid ja lollitasid. Joris tegi kolli, kisas nagu pöörane. Jossu trampis ka titedega ringi. Tuba oli pärast nagu Segassumma suvila: kõik mänguasjad põrandal, mahl, sai ja makaronid viineritega nende vahel. See oli ütlemata tore. Meile, väikestele, oli oma laud. Seal oli meil omad makaronid ja kook. Keegi ei tulnud sinna toitu suhu toppima ega muul viisil kamandama. Ise sõime nii palju kui oskasime nii kahvli kui kätega. Külistele meeldis ka minu sünnipäev nii väga, et pärast ei tahtnud nad koju minna. Joris oli vihane ning kakles isaga, Ava puges niisama tahvli alla ega tulnud välja.
Kingiks sain juukseklambrid, poe kassaaparaadi, plastiliini ning päev varem Agitalt laheda silmadega värvimisraamatu. Olen asjadega väga rahu. Kui külalised läinud, ei saanud ma sugugi uinuda. Mõtteid oli peas nii palju, et silm ei tahtnud kuidagi looja vajuda. Pärast kuulsin, et oli vist juba kaksteist, kui ma magama jäin.
No comments:
Post a Comment