Meil juhtus eile nii, et kui me hakkasime üheskoos mere äärde minema, koperdas issi trepil ja väänas oma parema jala liigese kahekorra. Hooletus ees, õnnetus taga. Oli tal siis vaja ringi vaadata? Minult nõuab alati täpsust ja tähelepanu trepil. Ise aga unustas eelviimase astme trepil ära ja astus kohe kaks korraga. Nii see juhtus. Jube valus oli. Aga see läks tol hetkel ka üle. Jalutasimegi ju veel paar tundi mere ääres. Hommikul oli jalg nii paha, et issi jättis kooli minemata ning läks hoopis arsti juurde, kes pani jala lahasesse ja andis nädal aega koolist puhkust. Saab nüüd nädal aega kodus magada. Veab tal! Aga jalg on jube valus. Parem oleks vist ikka koolis käia.
Mis siis veel. Aa, ma küsin teilt: "Como te llamas?" (Mis su nimi on?) Ma küsin kõigilt. Mitte sellepärast, et ma ei tea, mis nime te kannate või ma tahaksin väga teie nimesid teada. Küsin ikka mängu pärast. Issi ütleb vahel, et tema nimi on Maila. Siis mina viskan nalja, et sina oled Maila, aga mina olen Triinu. Vahest küsin issilt: "Kas oled Pets?" Tean ju isegi, et ta on Marek, aga küsin ikka, nii naljaviluks. Jube lahe mäng või mis te siis arvate?
No comments:
Post a Comment