Madre mia! No ei oska pilti orkutist siia saada. Marta pulmapilti muidugi. Nüüd ta siin on, hägune ja puha. Pisike, nii et kae luubiga. Proovid ja proovid asja ei saa. Võeh, see arvutiasjandus on keeruline.
Mina olen haige. Köha on ja nohu on ja palavikku on kah. Olemine on päris sant. Issi on ka haige. Me oleme temaga üks paras paar. Emme arvab, et kõik on vaktsiinide pärast, et meie mõlema immunsussüsteem on ära rikutud. Mina just sain ühe vaktsiini ja kohe olen jälle haige. Siin on küsimus, kas lasta mulle veel üks panna või mitte. See, mida pole veel päris selgeks vaieldud, on Prevenar, kas mulle on seda ikka vaja või mitte. See prits on neumococo (eesti keeles pneumokoko) vastu. Neumococo on üks bakter, mis põhjastub hulle haigusi, millest kõige-kõige halvem on meningiit. See on päris kole haigus. Arstid siin kõik soovitavad seda teha. Issi vist kaldub pigem arstide poole. Emme arvab, et parem oleks mitte teha, aga kardab ka veidi , et kui ma haigeks jään, siis tema pärast. Mina ise muide süsti ei tahaks. See prevenar on paha veel sellepärast, et seda tehtaks mulle kaks korda. Ja ma kujutan ette, et kaks korda oleks ka läbivaatust. Aga kui mõelda rõugetele, millega ma haiglas istusin ja kus mind iga päev kiusati, siis äkki oleks see kaks sutsu ikka parem. Kui see vaid aitaks. On ka neid juhtumeid, kus vaktsineeritud jäid haigeks. Ükski vaktsiin ei kaitse kõigil juhtudel. Ikka on haigusi, mis on rohust targemad ja ikka on inimesi, kes on nii erilised, et nemad ei kavatse kohe antikehi saada. Mina ei tea, kas mina nii eriline olen. Igal juhul on mul peaaegu kõik hambad suus, seal hulgas neli eriti teravat silmahamast.
No comments:
Post a Comment