Ujumas

Täna ärkasin ma vara. Juba pool kaheksa. Olin üleval ja kõik. Teised veel magasid, kuigi emme äratus oli juba korra helisenud. Totut polnud kuskil näha. Tavaliselt ärkab ta hommikul minu kõrvalt, kui on emme öö. Meil on nimelt ära jagatud, et üks öö on issi ja teine emme oma. See tähendab seda, et kes mind öösel enda juurde võtab. Teine läheb siis kohe kui ma tulen rahulikult minu tuppa minu voodisse magama. On vast põnev pilt, kui minu suur issi magab kõveras mu võrevoodis varbad võrede vahelt väljas. Seda kahjuks hommikuti ei näe, sest mul on oma toas veel ka teine voodi, tavaline. Tegelikult on meil plaan see voodi minu toast välja viia ja ainult madrats põrandale jätta. Selleks ikka, et ma saaks ka ise voodisse või kui ma juhtun kukkuma, siis poleks liiga kõrgelt kukkuda. Meil on plaan viia minu toast kirjutuslaud emme tuppa ja raamaturiiul ka. Nii saab minu toa lagedaks. Issi teeb äkki Lolale oma voodi ja mina panen selle oma voodi kõrvale. Vaatame, kuidas jõuame.

Laupäeval käisin ma esimest korda sellel aastal ujumas. Oi mulle meeldib alles ujuda. Varem ei meeldinud, aga nüüd meeldib kohe hullusti. Vesi pole enam üldse külm. Issi ujub ja Totu ka. Emme on meil teadagi külmavares. Tema käib sooja dushshi all. Mulle meeldib ka dushsh, aga basseinis on ikka lõbusam. Vett on rohkem ja muidu ka huvitavam.

Eile, pühapäeval, käisime Lucentumi linn-muuseumis. Linna seal küll nüüd enam palju pole, paljalt varemed, aga kunagi oli seal täitsa vägev linn. Enne Alicantet. Roomlased tegid ja enne roomlasi veel ühed, keda meie ei tea. Neil olid seal saunad ja tornid ja siis oli neil ka kirik. Jube palju oli kõndida. Me kõndisime peaaegu kaks tundi varemetes tänavate pidi ja lugesime siltidelt, mis siin siis mitu tuhat aastat tagasi oli. Eile oli hea seal käia, sest muuseum oli rahvusvahelise muuseumipäeva tõttu prii. Ilm oli pilvetagune. Õhtul tuli äge äike välja ja valas nii, et aias oli põlvini vett.

Kui vihm järele jäi, kadus vesi ruttu maasse. Siin on jube veepuudus. Sellest suurest vihmastki pole janustele palju abi. Korraks saavad keele vette susata ja siis on ta juba läinud. Kõik on sellepärast, et viimasel ajal on väga vähe sadanud. Asi lõpeb küll sellega, et veega tuleb veel üks igavene jama. Ma ütlen seda teile! Hoidke siis vett kokku. Meie küll hoiame. Ei luba Totul lödistada ja ise lasema korra päevas kempsupotti uhtvat vett.