Crocsid

Vaata aga vaata, siis näed, mis minul on. Vaata alla, jalgade juurde! Seal on mu uued armsad paabid, minu enda crocsid. Muidugi pole need päris crocsid, mul polegi midagi päris. Päris crocsid oleksid kole kallid. Need on Hiinas plastikpudelitest tehtud odavamad, aga päris crocside moodi crocsid. Nüüd on meil kõigil oma crocsid. Minul ja Totul kollased, emmel lillad ja issil mustad. Vanale ostsime ka ühed. Tema omad on rohelised. Number 42. Vaata, vana, et nad sulle jalga mahuksid!

Mina ise ütlen nende kohta "paabi". Ma ütlen "paabi" igasuguse jalanõu kohta. Olgu see siis emme peen king või Totu kulunud botas. Emme paabid meeldivad mulle väga. Mõnikord toon nad isegi voodi. Toon kohe mõlemad ja proovin jalga. Hästi ei taha küll mahtuda, aga sellest polegi midagi. Niisama ka ka tore kingi ringi vedada.

Minu uued paabid on kõige lahedamad. Neil on kalad peal. Ühel ühte, teisel teist värvi. Ära ei tule, kisu kasvõi nii, et sõrmed pooleks. Alguses võtsime me number 23. See mahtus jalga küll, aga oli veidi liialt ümber. Täna käisin ma Carrefouris neid suuremate vastu ümber vahetamas. Mul on nüüd number 24. Kohe parem. Lahedam. Tuul käib läbi ja varbaid annab liigutada. Nad ongi sellised head, mis lähevad lihtsalt jalga ja tulevad ka kergelt ära. Äratulemine on samuti tähtis. Vahel kui on vaja jonnida, siis peab saama nii jonnida, et isegi jalanõud jalast ära. Eriti on seda vaja siis teha, kui kübara paela kinni seotakse.

Muidu on mul enamvähem kõik korras, kui vaid neid punne peas ei oleks. Mina ei tea, kas oli see nüüd sääseraibe või hoopis muu, millest mul need hiiglasuured kihelevad kublad pähe tulid. See on ikka päris paha. Ma loodan, et need ruttu kaovat ja et neist ville ei tule.