Ma harjutan seismist. Seisan juba mitu sekundit täiesti iseseisvalt millestki kinni hoidmata. Te ju teate, et mul on jäänud veidi rohkem, kui kaks nädalat. Minul oli täna hea päev. Kuna mägedes oli tugev tuul, suusatada ei saanud. Siis me läksime hommikul kelgutama. Issi tõi lumelaua ja kökerdas sellega. Jossu tegi minu kelguga kiiret sõitu. Mina kelgutasin ja võtsin niisama päikest. Põsed on mul täitsa punased. Kael ka. Peagi tuli mul uni peale ja me läksime mind magama panema. Peale tudu sõime ja sõitsime autoga linna Jossu suuski ja bussi-, ja suusapileteid tagasi viima. Kui see tehtud, läksime Albergue’sse. Läksime lihtsalt vaatama. Tuli välja, et seal on sõjaväelaste maja ja üks kelgumägi. Meie seal ei kelgutanud, vaid läksime lihtsalt kõrgemale ilusaid vaateid nautima. Siis nägime seal igivana observatooriumi. Sinna sai küll ainult jalgsi või hobusega. Vot nii vana oli. Mitte kaugel oli üks püha altar. Jumalaema lapsega kividest laotud A otsas. Seal tahtsime mõned pildid teha, millest kahjuks ei tulnud midagi välja, sest üks paks tädi poseeris seal nii kaua, et me ei jõudnudki tema äraminekut ära oodata. Tagasi tulles olid pätid minu kelgu pervest alla lükanud. Issi tõi selle ära. Siis ronisid emme, issi ja Jossu veidi kaljude peale. Jossu ronis päris kõrgele. Emme ja issi kartsid, et ta kukub alla. Aga ei kukkunudki. Pistis ainult ühe meetrikõrguse tee ääre peal pillima, et tema ei julge alla tulla. Emme pidi talle appi minema. Pärast emme kelgutas minu kelguga. Ja Jossu kaotas oma kindad ära. Aitas tänaseks, sõitsime koju. Tegime süüa, sõime ja pakkisime. Homme lähme koduteele.
No comments:
Post a Comment