Ma pole kaua kirjutanud. Ei ole jah. Olin jube bisi. Eile, kas teate ka?, käisin jõulupeol. Külli korraldas Alicante OAMI eestlaste jõulupeo. Seal oli teis ka. Oli üks prantslane ja kaks hispaania onu. Üks onu tegi mulle silma. Mõtles, et nunnutab mind. Tegi pluti-pluti-pluti ja totakaid nägusid. Siis võttis veel opsu ja tõi tuppa tagasi, kui mina tahtsin kööki minna. Mul läks hing sellest nii täis, et pillisin. Aga siis hakkasid Meiekesed esinema ja mul läks tuju jälle heaks. Ma lõin tantsu ja laulsin. Kõik naersid. Ma naersin ka. Siis tegid Jossu ja Tristan popkorni ja me kolmekesti pugistasime. Lõpuks kukkus popkornikauss ümber ja kõik sai soola täis. See oli nagu ammu kaugel maal: jumal lõi valguse ja siis said kõik kohad valgust täis. Onu Orwell, teda te juba tunnete, ütles, et sõja ajal saavad kõik täisid täis. Ja oi seda sügamist siis. Ei aitavat seal ei ussi ega püssirohi, täid söövad sind rutem kui sügada jõuad.
Mina pole sõjas käinud. Aga laadal olen. Täna käisin. Valisin sortimenti ja shoppasin. Jossu sai aardekasti. Emme sai kaelakee. Issi sai küünlaaluse ja krantsi. See krants ei haugu ega aja kirpe. See pannakse ükse külge ja kõik saavad ise aru, et sisse ei tohi tulla, sest toas on kuri koer. Tegelikult on see üks petukaup, sest meil pole koera. Vähemalt mitte sellist, kes hauguks ja lauajalga näriks. Jossul on paar-kolm pehmet koera ja minul üks, aga neid pole kellelgi tarvis karta, sest need istuvad kogu aeg seal, kuhu sa nad jätad.
Täna pidime veel randa jõulupilte tegema minema. Lõpuks me ei läinud, sest hommikul, kui tahtsime minna, pidin mina magama jääma, aga ei jäänud. Ja õhtul kui pidime minema ja ma ei tohtinud magada, siis jäime koos Jossuga unne. Nii on see alati, ja siis ütlevad emme-issi, et üks igavene häda nende pabulitega.
Meie Jossuga oleme pabulid. Jossu on suur pabuli, mina väike. Mina olen pabuli päris hea meelega, sest hea on väike olla. Mina ei saa kunagi pahandada. Jossu saab alati, sest tema on suur. Pabuleid on teisigi. Meil San Juanis on näiteks palju koerapabuleid. Ükskord võtsid Jossu ja Noah, Noah on minu peika, rohelised kilekotid ja hakkasid koerapabuleid kõrvitsate jaoks koguma. Meil on siin nii lahja muld, et ilma pabulita sa kõrvitsat ei saa. Lõpuks tüdinesid poiskesed ära ja jätsid töö pooleli. Nüüd peab issi pabuleid koguma.
Noah on peaaegu shokolaadipoiss. Ta käib Jossu klassis ja on kole tugev. Noah käis ka minu sünnipäeval. Noahl on nii kõva hääl, et keegi ei jõua temast kõvemini kisada. Aga minuga on ta hea. Teeb musi ja ütleb:"Kleine Iir, ich liebe dich!" Mul on siis väga hea meel.
Mina pole sõjas käinud. Aga laadal olen. Täna käisin. Valisin sortimenti ja shoppasin. Jossu sai aardekasti. Emme sai kaelakee. Issi sai küünlaaluse ja krantsi. See krants ei haugu ega aja kirpe. See pannakse ükse külge ja kõik saavad ise aru, et sisse ei tohi tulla, sest toas on kuri koer. Tegelikult on see üks petukaup, sest meil pole koera. Vähemalt mitte sellist, kes hauguks ja lauajalga näriks. Jossul on paar-kolm pehmet koera ja minul üks, aga neid pole kellelgi tarvis karta, sest need istuvad kogu aeg seal, kuhu sa nad jätad.
Täna pidime veel randa jõulupilte tegema minema. Lõpuks me ei läinud, sest hommikul, kui tahtsime minna, pidin mina magama jääma, aga ei jäänud. Ja õhtul kui pidime minema ja ma ei tohtinud magada, siis jäime koos Jossuga unne. Nii on see alati, ja siis ütlevad emme-issi, et üks igavene häda nende pabulitega.
Meie Jossuga oleme pabulid. Jossu on suur pabuli, mina väike. Mina olen pabuli päris hea meelega, sest hea on väike olla. Mina ei saa kunagi pahandada. Jossu saab alati, sest tema on suur. Pabuleid on teisigi. Meil San Juanis on näiteks palju koerapabuleid. Ükskord võtsid Jossu ja Noah, Noah on minu peika, rohelised kilekotid ja hakkasid koerapabuleid kõrvitsate jaoks koguma. Meil on siin nii lahja muld, et ilma pabulita sa kõrvitsat ei saa. Lõpuks tüdinesid poiskesed ära ja jätsid töö pooleli. Nüüd peab issi pabuleid koguma.
Noah on peaaegu shokolaadipoiss. Ta käib Jossu klassis ja on kole tugev. Noah käis ka minu sünnipäeval. Noahl on nii kõva hääl, et keegi ei jõua temast kõvemini kisada. Aga minuga on ta hea. Teeb musi ja ütleb:"Kleine Iir, ich liebe dich!" Mul on siis väga hea meel.
No comments:
Post a Comment