Paraguai supp ja rull

Hommikul oli selline tunne, et kirjutan jõuludest. õhtuks on see tunne läinud. Ma tean küll, et lause peab algama suure tähega, aga no saage aru, minu arvutis ei ole suurt õ-tähte. Jõuludest täna ei kirjuta. Või peaks ikka.?Juba kasvõi sellepärast, et täna tehti pool päeva jõulutoite. Marta tegi meile Enrolladot ja Sopa de Paraguaiat. Suured jõid veel Clercot. See Clerco on üks fantas ja veinis leotatud puuviljasalat. Jube hea olevat. Eriti hästi mekib vahukoorega. Marta ei uskunud. Issi pani tema salatile ka vahukat peale. Jube hea vahukas oli. Mina sõin. Kõik ütlesid, et ma kosun nagu kakuke. Võrreldes issi kakukestega ei kosu ma midagi. Igatahes ma olen sama. Nemad jõid siis clercot ja sõid muud head ja paremat. Teate, päris hea oli. See paraguai supp on rohkem nagu kook. Nemad kutsuvadki kooke supiks. Suppe kutsuvad aga caldoks, ehk puljongiks. Vot kus nemad on! Supi sees oli maisijahu, juust, munad, piim, õli ja ma ei tea mis veel. Ma ise nägin, kuidas seda tehti! Istusin kogu aeg Martaga köögis. Enrollado on lehmanaharull. Selle tegemiseks tuleb osta paras tükk lehmanahka, ilma karvadeta. Selle sisse tuleb panna subulat ja kala. Ei kala ei tule. Tuleb panna teist lehmaliha ja porgandeid. Veel pannakse sinna peterselli nii, et õitseb. Siis keeratakse kokku, seotakse nööriga ja potti. Seal ta keeb, kuni on pehme. No proovige oma talvesaabastega. Emmel on ka uued ilusad lehmanahast talvesaapad! Me paneme nad homme koos munadega keema ja jõuluõhtul pistame nahka. Ha-ha, tegin nalja. Aitab, tuttu!