Need mehed käivad meil. Juba paari nädala jooksul panevad hommikuti soki või kinda sisse kommi, šokolaadi või üllatusmune. Ühel hommikul panid nad sinna šokolaaditeraviljapulki. Jossule need ei meeldinud ja ta andis mulle. Mulle sobisid küll. Üldiselt ongi nii, et mulle sobivad kõik asjad, mida nad panevad. Jossu, see aga vahest pirtsutab. Tema tahaks saada suuri šokolaaditahvleid või kohe kaks kilo komme.
Sakslastel käib püha Nikolaus 6. detsembril ja toob terve kummikutäie nänni. Jossu rääkis, et Sebastianil oli nii läinud. Ise oli ta nukker, et miks ta ei pannud oma säärikut ukse taha. Mina arvan, et õieti tegi. Isegi kui tal oleks botik olnud, poleks mina seda mingil juhul ukse taha tõstnud, sest rattavargad oleksid selle kindlapeale sisse vehkinud. Ja mis tast sinna panna? See et sakslastel käib üks Nikolaus, ei tähenda, et ta meile, eestlastele, ka tuleks. Parem on ikka oma väikseid susse ja kindaid ukselingi küljes hoida ja leida hommikul üks maius, kui soovida tervet kalavitskitäit ja jääda siis lõpuks kummisaapastki ilma. Juba vanasõna ütleb, et ahnus ajab upakile ja kõrkus kraavi.
Mul on täna jälle üks jõulupidu. Sedakorda Jossu klassi oma. Ma loodan, et seal värvitakse mu nägu ära, nagu OAMI jõulupeol. Aga ilmselt on see tühi lootus, sest kellel seal koolis ikka on mahti jõnglaste nägusid maalida. Seal käib töö nagu konveierilindil, sest aeg on kallis ja kõik tahavad koju pehmetele patjadele. Igal juhul lähen kaasa lootuses, et näen seal oma lasteaia omi.
Aga lasteada tuleb meile päris jõuluvana ja annab paki ka. Seda juba järgmisel nädalal. See on üks lahe värk. Ma päris ootan seda kingitust. Viimasel ajal on nii palju kingitusi mulle toodud, et ma olen nendega lootusetult ära harjunud. Hea küll, et sünnipäeva mul niipea oodata ei ole, aga kinke tahan ma ikka. Ju kui on jõuluvana, siis ei pea ma ilmselt pettuma. Ma olen ju hea laps ka. Hoolitsen lasteaias väiksemate eest ja mängin suurematega kenasti ringmänu Kes aias?
No comments:
Post a Comment