Suvi ja nunnud

Suvi on nunnude aeg. Kuna veel on pisikesi imearmsaid tobukesi kõikjal nii palju. Põõsas näed rasvatihase poegi lendamist harjutamas, kuskil metsas jooksevad ringi kitsetalled ja maal vanaema roosipõõsa all elab imearmas vesihallide silmadega must kiisu. Kogu eelmine nädalavahetus läks mul tema nunnutamisele. Ja mitte ainult! Õpetasin ta ka vorsti sööma, kuigi vanaema jutu järgi ta tahket toitu veel ei võtvat. Nimeks panime Nurru. See oli selline hea nii poisile kui tüdrukule sobiv nimi, sest ega me isegi tea, mis sugu ta on. Mitmed korrad proovisime teda külma ja vihma käest varju viia, aga ta ei jätnud jonni ja läks järjekindlalt oma kohale. No mis sa teed, kui ta ise tahab. Ju hindab ta roosiilu peavarjust enam.
Ema on tal ka selline naljakas, kes veab poega vanaema kannul. Kord toob põllule vagude vahele, siis jälle kilemaja juurde suure heina sisse. Vaene vana peab Nurru siis jälle tagasi tooma, sest ega see sell nii pika otsa käimisega veel ise hakkama ei saaks. Nurru ema tahab vanale justkui näidata, kes tal on. Või on ta lihstalt segaduses?
Kord mõne nädala eest, kui Nurru esmakordselt õuele toodi, sai vana talle jaole. Tegelikult tehti nii, et sellel kassiemmel ei pidanud poegi olema. Kust ta selle poja siis sai? Kas on see äkki ühe teise vana kassi poeg, kes hiljaaegu õnnetult otsa sai? Igaljuhul tuli kord see kass, kellel poleks tohtinud poega olla, ponsaka musta keraga õuele. Vana vaatas, et vaat kus nüüd priske muti püüdnud. Kui lähemalt vaatas, sai aru, et nii prisket mutti tema maal küll ei ela, ja tegelikult on see hoopis kassipoeg. Vana, kes on küla kassidega juba pikemalt hädas, ei mõelnud kaua ja pani kiisu plastämbrisse kindla kavatsusega. Ütlemata julge tegu tema poolt! Kiisu kaebas ämbris ja kassiemme käis vana järel. Issi nägi seda rongkäiku ja käskis vanal emale laps tagasi anda. Heal vanal langes kivi südamelt ja kiisu sai sellega kohe issi omaks. Kiisuemme viis Nurru muidugi rutuga turvalisse kohta, ning mõnda aega teda ei nähtud.
Siis tõi ta jälle tagasi trepileroosipõõsa kõrvale. Naljakalt käitub see emme. Teised kassid vana juures ikka peidavad poegi. Ühel mustal kassiemmel peaks olema must valgete käppadega kiisu. Vanale on seda näidatud, meile mitte. Pole vist ka imestada, sest need kassiemmed on seal maal vaid vana sõbrad. Teisi nad kardavad ja jooksevad eest ära. Nurrust sellist kassi kindlasti ei tule, sest läinud nädalavahetusel saime teda tublisti taltsutada.
Nurrust kahjuks veel pilte pole. Siiski panen siia lõppu mõne hiljuti tehtud pildi.
Ahjaa, seda ütlen ka veel, et käin loovuslaagris. Täna tegin esimese kunstitöö. Lahe on seal.

Taevaskojas teokarpe otsimas

Tivolis ameerika raudteel

Luigel, ikka Valga tivolis