Kui minu viimast postitust vaadata, siis nii just ongi. Viimati panin lumepilte ja eile käisin esimest korda ujumas.
See aasta ongi nii ebanormaalne. Neli nädalat tagasi oli veel lumi maas, nüüd aga õitseb põllul raps. Nagu kuskil Kesk-Euroopas juba, mitte põhjamaises Eestis.
Lastele on selline ilm mokkamööda, kui saab paljalt õues koosta, lasta kevadpäiksel end ära praadida ja veel ujuma minna. See ajab lausa pöördesse!
Natuke viimase aja tegemistest. Laupäeval käisn lodjasõidul. Õhtul kiskus taevas küll kõuepilve, kuid see ei takistanud meil ürgse veesõitukiga Emajõel lõbusõitu teha. Algselt pidi kogu pere minema. Issi suhtes oli kahtlusi. Ta on nii põdur. Köhib ja siis sai veel kõhuhäda külge. Lõpuks laupäeval oli ta enamvähem traksis. Siis läks Villu, selle mu tibu, kõht lahti. Nii me jätsimegi nad koju läksime ise. Peale lodjasõitu käisime veel mänguasjamuuseumis. Oli ju muusemiöö. Põnev, põnev.
Pühapäeval sai Elistvere loomad üle vaadatud. Seal olime kõik. Praadis nagu pannil ja viludas torkasid sääsed justkui sukavardaga. Lõpuks oli jällegi tore.
Täna, esmaspäeval, olen lasteaias. Meil on proovid. Mul sel nädalal kaks pidu tulemas. Lasteaia kevadpidu ja tantsutrenni lõpupidu ka. Viimases tantsime Juanese "La Camisa Negra" järgi flamenkot.
Villu jäi aga koju kosuma. Ta on meil juba täitsa iseseisev mees. Püüab kahvaga konni, karbiga kulleseid ja lõikab noaga kogre pea maha. Jaa!
Peale selle pühib ta ise oma pepu puhtaks ja oskab särki seljast võtta. Lisaks sai meie poja koha ka Kõrveküla lasteaeda. Kui emme ka nii vaatab, siis sügisel läheme koos Villuga ühte lasteaeda, erinevatesse rühmadesse küll.
Mapi jookseb meil enamasti õues oma musta sõbraga. Toas näeb teda harva. Eile läksid vist tülli. Mapi nina oli katki. Küll paraneb.
Tibusid veel ei ole, kuid kohe-kohe peaksid tulema.
Kivi kotti, tuvi püksi ja maasikas põske!
No comments:
Post a Comment