Villu sünnipäev

Villu sünna on peetud, meie poja on siis kolmene. Päris suur või mis? Mulle on ta ikka hea venna küll, teeme kõike koos. Ka Villu kinke jagame koos. Villu on küll vahel mossis näoga kadekops, kuid enamasti ta ikka lubab mulle oma legosid, konstruktoreid ja kalu ja nukke. Ah, Villu andiski oma nuku, mis ta nimi nüüd oligi, mulle.
Räägime, kuidas siis see kõik läks. Nagu traditsioon nõuab lauldi sünnipäevahommkul ja söödi kooki. Villu sai emmelt, issilt, Jossult ja minult ka kinke. Arutas need kenasti lahti ja mängis. Edasine päev läks praadimise ja küpsetamise tähe all, sest juba kella viiest ootasime külalisi Lelulas. Ja neid lapsi tuli oma kümmekond või nii. Vahva oli. Koju jõudsime alles kella kümnest. Villu vaimustus kõige rohkem kaladest, nagu oli ka arvata.
Järgmine päev oli jälle sünnipäev. Siis ootasime minu tädisid, vanaema ja Triinu. Õhtul nad tuldiki. Sõid, jõud ja kinke tõid. Villu sai muu hulgas ka raha, mille üle oli ta segaduses: "Mina ei oska ju poest osta!", ütles. Aga muidugimõista emma aitab teda. Iseaasi kas ta sealt poest ka midagi valib. Muidu olid Villule ka suure kingi plaanid, nagu elektri-ATV või mikroskoop, aga teate, äkki on ta nende asjade jaoks veel liiga väike.