Aprilli lõpp. Lumi oli juba sulanud. Isegi lumikellukesed õitsenud. Rahvas rääkis, et mõni olevat juba liblikatki näinud. Ise polnud saanud veel oma suve määrata. Aga kevade lõhnu oli õhus ja teelt võis leida hobusekabja või vankriratta all otsa leidnud vihmausse. Ilm oli ikka veel talvest kõle. Lastehoidu minnes tuli panna vativammus selga ja vilte ei raatsinud veel pastlate vastu vahetada.
Vot sellisel päeval aastal 1912 tuli Raadi mõisa lastehoidu päevapiltnik oma suure musta kohvriga, et lapsi jäädvustada. Kõik oli päeval piinlikult pidulik. Isegi jõulude ajal polnud sellist pidulikkust. Lastele olid paremad riide üll pannud. Kel oli võtta valge särk, oli selle selga pannud, kel oli võtta peenem kleidiribul, see kandis seda. Mõni marakratist poiss oli isegi isa täpilise kaelasideme ümber pannud. Kasvatajadki olid end üles löönud nagu pruudid pulmas.
Fotograaf mustas sättis oma aparaadi üles ja tegi klõps.... Vaata ise mis peale jäi.
No comments:
Post a Comment