September 28

Ma vaatasin, et viimane sissekanne oli 28. juunil. Terve suvi on vahele jäänud. Mina pole kirjutanud. Pean vist ütlema, et pole olnud aega. See pole ka päris vale. Me ju ikkagi veetsime peale seda viimase kuu Hispaanias, kolisime Eestisse ja seadsime oma elu siin sisse. Kirjutaks kõigest järgemööda.

Viimane kuu Hispaanias

Küll siis käis meil palju külalisi. Käisid Marililiis ja Heta. Mariliis jõudis minna, Heta veel jääda, kui tuli Rain. Heta jõudis minna, Rain jääda, kui läksime ise Nora vanemate maakodusse Sierra de Seguras. Sealt edasi läksime kolmeks päevaks Ubeda ja Baeza kultuurireisile. Kui tagasi tulime, ei saanud kaua rahus olla, kui tuli Manuela koos Katrini ja Maxiga. Kui nad läksid, läks kohe ka Carina. Siis olime juba 17. juulis. Sealt edasi jäi meil olla veel 13 päeva, enne kui meie oma lennuk läks. Nende 13 päeva sisse jäi suur pakkimine ja kolimiseks ettevalmistamine. Enne seda veel suur shoppamisralli, kuna me mõtlesime, et kolime Taga-Kamtšatkale. Tegemist oli palju. Minul sealhulgas. Kuigi mul oli aega ujuda, Paulaga mängida ja eel-eelviimasel päeval Nora sünnipäeval käia. Nüüd siis öelge mulle teie, kuna ma pidin leidma aega kirjutamiseks?

Juba Eestis

31. juulil jõudsime Tallinna. Lend muidugi hilines. Äike oli. Mis seal ikka. Öö ja pool päevast takkapihta molutasime Tallinna Margiti juures. Tema oli seal üksinda - pere oli maale sõitnud. Kuna meil kellad olid Eesti aja järgi keeramata, siis oli meil palju õnne, et me lõpuks rongile jõudsime. Hoiatus! Vaadake Tallinnas alati taksotariife - seal on taksosid, mille hind tuleb lõpuks isegi nt Tulika ja Tallinkiga võrreldes 3-kordne! Eks vigadest õpitakse. Lõpuks jõudsime kenasti Tallinn-Tartu rongile. Sealt siis tsuha-tsuha kodu poole. Neis Eesti rongides ei muutu ka midagi. Viis aastat tagasi olid nad sellised, ilmselt olid nad sellised ka 25 aastat tagasi ja jäävad sellisteks veel 39 aastat. Niisiis, kui ma 44lt rongiga reisima peaks, siis ma juba tean 4aastase kogemusest, millised kunstnahaga istmekatted seal on ja kuidas vets haiseb.

Kõrvekülas

Lõpuks seal, kus pidi olema meie kodu. Tänu Veeblile ja Galinale jõudsime Kõrvekülla. Seal ootas meid paljasjalgne Kaarel oma koera, püksata Pauli, Marta ja titaga (tema nimi mulle ei meenu). Nad kolisid ja koristasid. Aga vähe koristasid, sest terve järgmise nädala koristasime meie nende järel. Küll nad olid ikka räpakad!

Maale jõudsime alles kahe nädala pärast, kui meie kraam Hispaaniast kohale jõudis. Noh, see Adduco, meie kolimisfirma, oli ikka veidi ebaprofessionaalne. Meie autod said kriibitud ja nii mõnigi taldrik oli katki. Mis sa teed? Sai ju need valitud, et Euroliidu raha kokku hoida. Kõik me peame ikka euro püsimise eest seisma!

Maal ja linnas

Mõnda aega olime maal, vana juures, ja siis tagasi linna. Ja siis algas see õudne remont! Ja mind võeti lasteaiast ära ja viidi maale. Nüüd käib remont juba 3. nädalat ja valmis ei taha saada. Kõrini on. Me oleme Manni korteris. Koju tahaks! Mul polegi enam kodu. On vaid kohad, kuhu issi ja emme meid Villuga veavad. Kas see on elu?