Ongi lahti läinud! Lasteaed muidugi. Sellest aastast käin ma Waldorf lasteaias. Selleks päevaks olen käinud seal kaks korda. Täna pidin seal ka päris üksi olema. Veidi küll, vaid ühe tunni, aga siiski. Nuttu oli, kurbust oli, lõpuks oli rõõmu ka. Hea meel oli sellest, et see mööda sai.
Minu kasvataja nimi on Isabel. Minu rühmas on veel kaheksateist last. Ma ei julge praegu hakata hinnanguid andma, ootan, mida elu toob. Üks on kindel, Andarese beebikoolist on selles lasteaias nii mõnigi. Ma ei mäleta neid, aga midagi on meil ühist.
Mul on üks uudis. Meie viie kuu ja nelja päevase poisikese suus on kaks hammast. Esimene on seal üleeilsest, teine eilsest. Mõlemad otsapidi väljas ja tervad. Tervitame neid hambaid! Muidu on Villu nagu Villu ikka. Naerab ja siis teeb nõudlikul häälel mmmmmmm. Täna sai ta endale käimistooli. Ega ta selles palju midagi teha oska. Seal on hea talle banaani ja pirni suppi anda. Üks asi veel Villu kohta. Tema ei taha kärus enam lamada, vaid kisub ennast istuma. Ise on ta nii tuta-löta, et vajub kohe ette. Vankris hoiavad rihmad teda õnneks püstiasendis. On alles nihverdis!
No comments:
Post a Comment