Mitmes kord siis juba sel aastal? Kolmas? Neljas? Nii vist on, ise ka täpselt ei tea. Aga haigus sama mis varasematel kordadelgi: köha, nohu ja palavikku pole. Issi on ka haige. Sama lugu pluss kähe kurk. Beagi on haige, aga käib minu juures. Me oleme üks paras paar. Kõik tatised ja köhased, kuid õnneks mitte seagripis veel. Sel nädalal ma ilmselt lasteade ei jõua.
Jossu on ka hea. Öösel ärkab üles, tuleb emme juurde ja ütleb: ma kardan üksi magada. Emme teeb möh ja Jossu ütleb veel, et ta kardab öösel magada. Siis saab emme aru ja läheb torisedes, et mida sa seal ikka kardad, tema tuppa tema voodi. Siis nad magavad seal pool tundi, kuni emmel jääb kriipsuhoiakust selg valusaks ning ta kobib issi juurde tagasi. Ja nii on see iga öö. Ma peaks ise Jossu juurde minema, kui ta nii väga magada kardab. Mina ei karda küll üksi magada, aga mind ajab see tekk närvi. Ja siis pannakse mulle veel sääsevõrku, mis jääb käte ja jalgade külge. Tonti ma ei karda, seda võin ma öelda. Jossuke, see jälle kardab. On tema vast ikka üks jänespüks.
No comments:
Post a Comment