Kraade

Minu ema arvab, et ma olen üks kraade. Ta arvab seda selle pärast, et mul olevat kraade nägu peas ja ma käituvat ka nagu kraade. Mina seda ise tähele ei pane, sest ma käitun nagu käitun. Muidugi ma ütlen Jossule või teistele, kellele parasjagu vaja: "Suu kinni, tuttu!" Või käratan: "Metsa!" Kui mõni tädi mind ei kuule, aga mina ütlen talle hola, siis ma pean ju tähelepanu võitmiseks talle äigama. Siis nad tavaliselt saavad aru. Ega siis sellepärast veel kraade ei olda või mis? Mulle meeldib ka poes käia ja sortimenti uurida. Vana läheb sellest hulluks. Tema arvab, et laps ei tohi üldse poes käia või kui käib, siis peab olema nagu mõni muna käed seljal. Minul meeldib aga teisiti käia. Eile käisime diivaneid vaatamas. Ma pidin iga diivani peale ronima, seal pikutama ja seda ühte ja teist pidi proovima. Kuulge, ma ei hakka ju diivanit niisama ostma! Mis kraadest saab siin juttu olla. Olen lihtsalt üks tavaline kunde.