Minu eesel

See on minu eesel. Minu nunnu eesel. Issi lubas mulle ka sellise sünnipäevaks kinkida. Ostame siit ja viime vanale. Vana peab talle siis heina tegema. See on nii nunnu eesel. Mulle meeldib ta jubedasti.

Hogueras on läbi. Kujud põletatud ja linn ka koristatud. Issi käis eile öösel põletamist vaatamas. Jube ruttu pidavat need suured kunstiteosed põlema. Tuletõrjujad on kohal, kes jahutavad majaseinu, kaableid, palmilehti ja muud, mis võiks kõrbeda. Üllatav on see, kuigi 10meetrine papist ja puidust kuju põleb, ei saa kohe kõrval asuvad palmilehed kuumakahjustusi. Nii hästi tehakse tööd. Inimesed ootavad, et neid ka jahutatakse. Narrivad tuletõrjujaid ja nõuvad vett. Seda nad ka saavad. Enamus saab voolikutest märjaks kastetud. Muuseas, iga põletamine käib kindla muusika saatel. Lause lõpus olevalt lehelt saab vaadata, milliseid kujusid põletati ja kuulata meloodiat, mille saatel seda kõike tehakse http://www.hogueras.org/ . Huvitav on mõelda, kas vanasti, kui ketsereid Hispaanias põletati, mängiti sama muusikat. Kindel on aga see, et põletamist nõuti valjuhäälselt nii tol ajal kui ka nüüd, karjudes: quema, quema, quema... Issile see näiteks meeldib. Esimene kord oli ta skeptiline, aga nüüd enam mitte. Ja mulle meeldivad need kujud ja ilusates seelikutes tädid, kes rongkäigus käivad. Järgmisel aastal viiakase ehk ka mind quemale.