Rüütel, Paula ja shokolaadijäätis

Vaheaeg kestab, mis tähendab mulle rutiinivaba aega. Marta tuleb alles üheteiskümneks ja siis me läheme tema poole rannas asuvasse korterisse. Et Jossugi on kodus, võetakse ta mõnikord kaasa. Näiteks täna. Ta oli meil ka teisipäeval kaasas, aga siis läks tal kehvasti, sest Marta tütar Paula andis talle nende urbanizacioni kaagi Mariaga kere peale. Jossu sai kepiga hoope nagu rahe kätte jäänud heinakuhi. Koju jõudes oli tal tuju hapu mis hapu, sest kellele ikka meeldib väiksemate plikade käest tuupi saada. Eriti veel siis, kui ise oled kange rüütel.

Muidu on Marta juures lahe. Mulle meeldib eriti see Paula. Kui Marta tuleb hommikul üksi, siis ma kohe küsin, et kuhu Paula jäi. Kõik juba teavad, kuhu ta jäi, ta jäi oma voodisse magama. Ta on üks igavene unekott. Neil on seal veel üks tüdruk, Marta õe tütar. See on kah üks paras naaskel, aga mulle nad nad päris head seltsilised.

Kahjuks lähevad nad varsti, vist juba homme, minema. Tagasi La Corunasse, kus nad elavad. Marta ise on tuntud veinipiirkonnast, Riojast, pärit ja tütar ning õde elavad seal siiamaani. Paula ei ela Marta õega, vaid oma isaga. Marta läks tema isast mõni aeg tagasi lahku, et hakata Vicentega kokku elama. Nii siis ei saanud ta enam Paula isaga olla või kuidas see nüüd just oli. Igatahes on see üks ütlemata keeruline lugu, kus mina ei saa õieti sotti. Igal juhul saab Paula nelja aasta pärast, kui on kaksteist, otsustada, kas tahab kolida ema juurde või jääda isaga elama. Minu jaoks on lohutuseks see, et aegajalt võib ta kohtu loal Marta juures käia. See on siis Hispaania kord - kohus otsustab, palju ema-isa võivad ja peavad last nägema.

Jossu käis täna esimest korda ujumas, Marta basseinis. Paula tahtis ka, aga ei lubatud. Ta ei tohtinud haigeks jääda. Jossu ütles, et soe oli. Meil on ka kogu aeg aknad-uksed lahti, vahel lendavad herilased sisse ja vaatavad juhmi näoga ringi. Siis on vaja nad õue meelditada ja ruttu uks kinni panna, et nad tagasi jõllitama ei tuleks. Samas seal, kus on lund, pikendati suusahooaega. Sel aastal on suvi siiski visa tulema. Nii ütles tädi pesumajas emmelegi, kui see oma suvejakki puhastusse viis.

Päike on aga kaunis tugev. Mulle on põsele valge laik tulnud, kuigi enne igat pikemat õueminekud kreemitatakse mind.

Täna käisime emme ja Jossuga kohvikus, kuhu tuli ka Agita. Mina sain terve jäätise ja sõin sellega ka ära. Mis sellest, et kogu nägu ja kohvik oli pärast shokolaadine. Muud nagu polegi öelda. Olgu siis, järgmise korrani.