Täna oli kõige hullem päev. Täna oli kohe nii hull, et üldse ei saanud üleval olla. Terve päeva magasin. Korraks ärkasin, vaatasin muusikat, sõin ja jõin ning tahtsin jälle tuttu. Palavik ka muudkui tuli ja tuli. Nagu nuhtlus. Rohi võttis selle hetkeks maha, kuid peagi oli see tagasi. Ja ikka kõrgem kui eelmine. Õhtul oli sootuks 39,4. Mida sa teed? Mõni lihtsalt on nii tüütu. Loodetavasti tuleb homme parem. Loodetavasti ei tule sellest haigusest muid jamasid, nagu kõrvapõletik või midagi sellist. Kõht on mul ka paha. See on ilmselt köhasiirupist ja piimast, millest ma praegu põhiliselt toitun. Söögiisu pole mul muide üldse. Kui suudan kümme teelusikatäit suppi süüa, võin kõhul uhkusest trummi lüüa. Tegelikult piirdub enamus söögikord paari-kolme lusikatäiega ja siis on ka kõik. Hea seegi, et mu sõpradel, Lolal, Pardil, Kiisul, Jänksil ja Matil, on hea isu. Nemad söövad ülejäänud toidu ära. See on meil nagu rituaal. Kõigepealt peab saama Lola ja siis olen alles mina nõus võtma. Siis tuleb teiste sõprade järg. Me jagame kõike. Küpsiseid, komme, mandariine, mida iganes.
Teistest haigetest on meil hullem veel issil. Tema magas täna koos minuga. Jossu on terve, käis juba koolis ning emmelgi pole viga, jõudis hispaania keelde minna. Ma ei saa aru, kuidas see va loll gripp meid kahte Järvikut nii kimbutab!
No comments:
Post a Comment