Meie emme on ära. Täna hommikul viisime ta lennujaama, tegime musi ja tema lendas Saksamaale, Münchenisse. Jääb sinna kuni laupäevani. Meie eest hoolitseb issi. Issi paneb meid tuttu ja teeb süüa. Vahetab kakat ja annab tappa. Meid pole mitte kaks, nagu arvate, vaid kolm. Kristin on ka meil. Kristin on eestlane, Reeda tütar, kaksteist aastat vana. Ta pidi täna muidu ära minema, aga plaanid muutusid, nüüd jääb ta homseni siia. Mulle ta päris meeldib. Ta arvab, et ma olen papagoi, kellele tuleb sõna sada korda korrata, et ta siis järle ütleks. Mina ütlen, kuna ütlen, mõnikord ei ütle midagi. Eile kisas üks poiss mulle "kako". Ise sai ta selle eest ema käest tutaka. Pärast käisin mina ringi ja ütlesin: "koki". Ma ei viitsi kah rohkem kirjutada. Homme äkki kirjutan. Seda veel ütlen, et meil sajab vihma ja on külm. Juba terve nädal.
No comments:
Post a Comment