Jube äge, meil on jälle net. Vahepeal ei olnud. Nüüd jälle on. Meil käib net koos tobude turistidega. Nendega, kes tulevad siia internet kotis. Me vaatame, kas ots paistab välja, kui paistab, napsame sellest kohe kinni. Ha, nii on hea ja odav. Pätid oleme või mis? Nüüd ma siin siis olen ja kirjutan. Lasen lihtsalt oma pruunidel sõrmedel klaviatuuril joosta. Taustaks laulab Camaron “Soy gitano”. Mulle päris meeldib. Nii hea on tema järgi “aaaaa-aaa” teha. Käed on mul tõesti pruunid nagu mustlasel. Muidu olen ma kole hele, aga päike on kuidagi eriti kätele hakanud. Võibolla ka sellepärast, et saan vabalt aias käia. Ilmad on ju soojaks läinud. Päeval on terrassiuks meil lahti, sealt saab aeda lipsata. Aias saab lilli korjata ja mulda süüa. Pealegi on seal minu poolik maja. Issi ikka ehitab seda. Seob pilliroogu kokku. Mina olen optimist, küll see kunagi ikka valmis saab. Ma arvan, et tänagi lähme ehitama. Eile oleks ka ehitanud, kui me poleks hobuseid vaatamas käinud.
Käisime koos Normundsitega hobusetalus. Nemad kappasid, meie lihtsalt vaatasime hobukesi. Seal oli üks väike hobuke. Tema oli küll, ma arvan, veidi jobuke. Tal oli pikk karv ja ta oli suur koera kasvu. Lapsed käisid teda söötmas. Siis oli seal veel hulle koeri. Üks varastas minu küpsise ära. Jube pätt. Teine hüppas minu rinna najale püsti. No ma ei tea, mida nende kutsadega peale hakata. Siis nad tegid veel “auk, auk”. Issi püüdis oma lennukit lennutada. Sellesama, mille ta sünnaks sai. See ei taha sugugi lennata. Läheb korra üles ja siis kukub põmmdi maha. Midagi on seal päris valesti tehtud ütleb issi. Nüüd ta tahab tuulelohest lennukile uusi tiibu teha.
Ma olin vahepeal veidi haige. Sellest samast sutsust ikka, mille arstid mulle tegid. Ühel päeval oli palavik ja siis tulid ka täpid. Jube palju oli neid vasema silma ümber. Mõni on veel siiamaani. Sügelesid. Öösel ei saanud hästi magada. Igavene jama oli.
Ma juba käin. Päris ise lähen üle toa. Ei kukugi maha.
Kolmapäeval lähme reisile. Suusatama ja dinokaid vaatama. Mitu päeva oleme. Meil on vaheaeg. Kõik on kodus. Jossu ka. Emme ka. Emme tudub, sest on veidi haige. Kõrvad on lukus ja selg valutab. Ja Camaron laulab. Emmele väga ei meeldi. Liiga hispaanialik. Issile meeldib rohkem. Issi ostiski selle. Issi on päris ära hispaanlaseks läinud. Käib ja õpib hispaania keelt. Mina õpin koos Martaga. Ogikas siis, vaatan, kirjutan pärast ehk juurde.
Käisime koos Normundsitega hobusetalus. Nemad kappasid, meie lihtsalt vaatasime hobukesi. Seal oli üks väike hobuke. Tema oli küll, ma arvan, veidi jobuke. Tal oli pikk karv ja ta oli suur koera kasvu. Lapsed käisid teda söötmas. Siis oli seal veel hulle koeri. Üks varastas minu küpsise ära. Jube pätt. Teine hüppas minu rinna najale püsti. No ma ei tea, mida nende kutsadega peale hakata. Siis nad tegid veel “auk, auk”. Issi püüdis oma lennukit lennutada. Sellesama, mille ta sünnaks sai. See ei taha sugugi lennata. Läheb korra üles ja siis kukub põmmdi maha. Midagi on seal päris valesti tehtud ütleb issi. Nüüd ta tahab tuulelohest lennukile uusi tiibu teha.
Ma olin vahepeal veidi haige. Sellest samast sutsust ikka, mille arstid mulle tegid. Ühel päeval oli palavik ja siis tulid ka täpid. Jube palju oli neid vasema silma ümber. Mõni on veel siiamaani. Sügelesid. Öösel ei saanud hästi magada. Igavene jama oli.
Ma juba käin. Päris ise lähen üle toa. Ei kukugi maha.
Kolmapäeval lähme reisile. Suusatama ja dinokaid vaatama. Mitu päeva oleme. Meil on vaheaeg. Kõik on kodus. Jossu ka. Emme ka. Emme tudub, sest on veidi haige. Kõrvad on lukus ja selg valutab. Ja Camaron laulab. Emmele väga ei meeldi. Liiga hispaanialik. Issile meeldib rohkem. Issi ostiski selle. Issi on päris ära hispaanlaseks läinud. Käib ja õpib hispaania keelt. Mina õpin koos Martaga. Ogikas siis, vaatan, kirjutan pärast ehk juurde.
No comments:
Post a Comment