Mina olen jälle reisil. Seekord Sierra Nevadasse. Suusatama. Nagu te aru saate, olen ma üks suur suusataja, olgugi, et ma veel ei seisa. Suuskadel ka mitte. See polegi oluline. Tähtis on see, et saaksite aru, et ma olen üks suur matkasell. Ja matkasellidel juhtub. Esiteks juhtus see, et me ei saanud jälle minema nagu olime plaaninud. Plaanisime ju kell kümme null-null punuma panna. Muidugi polnud me kella kümneks isegi poolte asjadega valmis saanud. Asjad autosse viimata. Vanemad pesemata. Mulle puder keetmata. Ja muu. Saime minema kell 11.25. Hea seegi. Mõelge, kui oleksime läinud alles kell üks, oleksime pidanud Guadixi koopamajade vaatamise vahele jätma.
Jossul läks kohe muidugi süda pahaks. Juba poole tunni pärast pidime bensujaama värsket õhku hingama minema. Värske õhatud püüdsime edasi liikuda. Kuni järgmise söögikohani. Seal sain ma Mariaga sõbraks. Maria vaatas minu järele. Nii kui ma tahtsin kööki kokka vaatama minna, hõikas tema: “Mira, otra vez va!” Muidu oli ta armas.
Siis jälle edasi. Siis kohe palju. Ühe jutiga Pradollanosse. Veel kuuskümmend kilomeetrit. Mina magan vahepeal. Siis viiskümmend kuus. Ja siis see juhtus. Auto oli juba kakssada kilomeetrit kolladi-koll teinud. Peale Murciat hakkas. Emmel oli jälle õigus. Siis vastu järsku mäge sõites käis raks. Enam ta edasi ei läinud. Pidime surmasõlme tegema keskmisest reast paremas sõitva reka ette keeramisel. Jube signaalitamine. Mis meil teha? Me ei saa ju keset teed seisma jääda. Seal me siis seisime. Õnneks üsna SOS-telefoni juures. Issi ja emme hüppasid välja ohuvesti ja -kolmnurka otsima. Autod tuiskasid saja viiekümnega meist mööda. Emme pani ohukolmnurga teele. Issi läks SOSi juurde abi kutsuma. Kümne minuti pärast jõudis politsei kohale ja uuris milles asi. Issi rääkis ära ja onku oli rahul. Veel kümme minutit ja siis jõudis Grua kohale. Onku oli üsna konkreetne, käskis ruttu-ruttu tegutseda. Kole ohtlik olevat siin mäe peal kurvi kohal peatuda. Meie oleksime pidanud kõik autost välja minema, sest mõni kihutaja võis meie otsa sõita. Näpib raadiot, ei panegi tähele, kui meil seljas on. Ja see oleks kole, sest siin sõidetakse ikka väga kiiresti. Grua viis meid remondikohani. Seal vaadati auto üle ja öeldi, et homme lõunaks saab korda. Meil vedas, et kohe paranduse kõrval oli üks hotell, kus me saime ühe kena väikese kolme voodiga toa. Siin me neli nüüd oleme. Oleme kuni homseni ja loodame, et saame oma auto hiljemalt üheks kätte. Homseni siis.
Jossul läks kohe muidugi süda pahaks. Juba poole tunni pärast pidime bensujaama värsket õhku hingama minema. Värske õhatud püüdsime edasi liikuda. Kuni järgmise söögikohani. Seal sain ma Mariaga sõbraks. Maria vaatas minu järele. Nii kui ma tahtsin kööki kokka vaatama minna, hõikas tema: “Mira, otra vez va!” Muidu oli ta armas.
Siis jälle edasi. Siis kohe palju. Ühe jutiga Pradollanosse. Veel kuuskümmend kilomeetrit. Mina magan vahepeal. Siis viiskümmend kuus. Ja siis see juhtus. Auto oli juba kakssada kilomeetrit kolladi-koll teinud. Peale Murciat hakkas. Emmel oli jälle õigus. Siis vastu järsku mäge sõites käis raks. Enam ta edasi ei läinud. Pidime surmasõlme tegema keskmisest reast paremas sõitva reka ette keeramisel. Jube signaalitamine. Mis meil teha? Me ei saa ju keset teed seisma jääda. Seal me siis seisime. Õnneks üsna SOS-telefoni juures. Issi ja emme hüppasid välja ohuvesti ja -kolmnurka otsima. Autod tuiskasid saja viiekümnega meist mööda. Emme pani ohukolmnurga teele. Issi läks SOSi juurde abi kutsuma. Kümne minuti pärast jõudis politsei kohale ja uuris milles asi. Issi rääkis ära ja onku oli rahul. Veel kümme minutit ja siis jõudis Grua kohale. Onku oli üsna konkreetne, käskis ruttu-ruttu tegutseda. Kole ohtlik olevat siin mäe peal kurvi kohal peatuda. Meie oleksime pidanud kõik autost välja minema, sest mõni kihutaja võis meie otsa sõita. Näpib raadiot, ei panegi tähele, kui meil seljas on. Ja see oleks kole, sest siin sõidetakse ikka väga kiiresti. Grua viis meid remondikohani. Seal vaadati auto üle ja öeldi, et homme lõunaks saab korda. Meil vedas, et kohe paranduse kõrval oli üks hotell, kus me saime ühe kena väikese kolme voodiga toa. Siin me neli nüüd oleme. Oleme kuni homseni ja loodame, et saame oma auto hiljemalt üheks kätte. Homseni siis.
No comments:
Post a Comment