Ma olen juba üks vana tuus blogija. Kui kaua ma oma elust bloginud olen? Ühe viiendiku kindlasti. Kui ma oleks matemaatikas tugevam, siis võibolla saaks ma veel kõvema tulemuse. Teised blogijad on minu kõrval ikka posikesed. Võtke või issi. Tema tegi ka endale blogi. Ise salatseb. Mina juhtusin peale. Tema blogi aadress on http://marekjarvik.blogspot.com/ . Vot. Nädal on läinud ja anult kaks korda on ta seal käinud. Ja siis kirjutab ka ei tea tea millest. Söögi tegemisest. Kes seda ikka lugeda tahab. Mina kirjutan ainult ägedatest asjadest. Või siis väga hulludest asjadest. Eile oli minuga küll üks hirmus hull asi. Ma pidin musta poisiga ühe katuse all olema. Nagu te teate, olen mina mina väike rassist. Kui musta näen, hakkan kohe pillima. Ja pillin nii, et must peab peitu minema. Mina juba järele ei jäta. Emme ütleb küll, et nii pole ilus, aga mina ei saa sinna ausaltöeldes midagi teha. Nad ise on nii koledad, et ajavad mulle hirmu peale. Nii peale, et isegi öösel ei saa magada. Muudkui tulevad minu unenägudesse. Üks mustem kui teine, valged hambad irevil. Uih, kole lugu.