Ülikoolis

Mina käisin täna ülikoolis. Esimest korda. Jube sheff oli. Üliõpilased tulid vastu ja naeratasid. Mina olin ka sheff, mul oli uus müts peas ja pintsel suus. Ma nägin nagu üks õige kunstitudeng välja. Mina tahan küll üliõpilaseks saada. Ma hakkaks parem kohe üliõpilaseks, jätaks lasteaia vahele. Ma tean küll, mis see lasteaed on. Peaaegu iga päev käin Jossut lasteaiast toomas. Ta mängib seal Marcoga ja vaatab telekat ja kui kõht tühjaks läheb, pugib bocadillot. Täna näiteks oli ta suu saia nii täis, et vaata et ajab kõrvadest välja. Pärast pistis veel õuna otsa. Nii tehakse lasteaias. Veidi lapsik, ma ütleks. Või mida teie arvate? Parem panna juba kiftid riided selga ja minna ülikooli.
Mulle tuli meelde, et Noah lapsehoidja, Karina, käib oma sõbrannaga, ühe teise saksa au pairiga, ülikooli juures poissa vahtimas. Mina küll ei läheks. Poissa võib vahtida ka oma kodu aknast. Ülikooli tuleb ikka kohe sisse minna. Astuda või nii.
Kui nüüd veel tulevikust rääkida, siis eile vaidlesid emme-issi, et kas minust saab modell või mitte. Emme ütleb, et kui ma oleks ka sobilik, tema ei lubaks. Issi lubaks. Nüüd ma ei teagi, kas ma tohin või ei tohi. Aga ma arvan, et kui ma emmele kenasti põue poen ja ütlen: "Emme kallis, hell ja hea, luba mul hakata modelliks," küll ta siis juba lubab. Ta on mul nii jube hea. Homme kirjutan teile oma emmest pikalt ja laialt. Head und siis!