Mul käsid täna päkapikud. Jossul ka. Ja emmel. Ja issil. Kõik said kaks asja. Peale issi, tema sai ainult ühe. Mina sain näiteks kaks parankat. Olin jube rahul. Krõbistasin voodis peaaegu ära. Siis sai emme jaole. Tõstis mu maha, ise ütles, et talle ei meeldi saiapuruste linade vahel magada. Vot kus on peps. Jossu tõstis ka kohe kisa, sest emme pani mu tema asemele. Selle peale ütles emme, et maga oma toas ja oma voodis.
Mina magan küll oma voodis. Terve öö. Jossu ei saa. Jossu on veel väike. Ta on kuuene. Mina olen 1 aasta ja 11 päeva vanune. Mina ei karda midagi kui piibi suus.
Tänane hommik oli veidi teistmoodi. Tavaliselt ärkan ma kaheksa ringis. Oi kui unine ma siis olen. Täna läks uni varem ära. Juba enne seitset olin üleval. Enamasti tuleb issi ja paneb mulle piibi suhu, et ma tasa jääks. Täna tuli emme, võttis mu voodist välja ja viis oma tuppa. Issi magas ka seal. Mul ei tulnud üldse und peale. Ma siputasin jalgu ja pistsin sõrmi emmele ja issile suhu. Aga nad ei ärganud. Keerasid ainult selja või läksid kaugemale. Siis tõusis Jossu ja tuli ka meie voodisse. Mulle tuli pill peale ja emme läks selle pärast dushi alla. Jossu läks susse uurima. Edasi te juba teate.
Kui emme mu Jossu asemele pani, läksin mina ära. Külma põranda peale muidugi. Nad ei luba mul tudukatega külma põranda peale minna. Kohe toovad riided ja hakkavad mind piinama. Oi mulle ei meeldi see toppimine! Ma kisan ja hästi kõvasti. Aga kes mind kuuleb? Keegi. Ise veel naeravad ja kisavad laulda.
Laulmine mulle meeldib. Täna kuulasin näiteks Mikael Erentxuni laulu. Ta laulis hirmus ilusa haleda häälega "Cartas de amor cuando no hay amor". Mul läks tuju heaks. Issil ka. Ta vihtus tantsu. Emme läks ära. Jossu ka. Kui ma päris tita olin, siis laulis emme mulle ikka "Mõmm-mõmm..." ja issi "Selle metsa taga...." Mulle õudsasti meeldis. Nüüd ka meeldib, aga nüüd laulavad nad vähem. Nüüd laulab Marta.
Marta on minu sõber. Tegelikult on ta üks tädi, kes käib vahel minu juures. Marta räägib nii, et midagi ei saa aru. Mina ütlen: "Emme", tema "Emmah". Marta ei oska üldse eesti keelt. Ja teeb kogu aeg musu. Ja võtab mu opsu kui emme ja issi ära lähevad. Siis ma pillin. Siis viib Marta mind akna juurde ja kisab: "Donde esta Joshshu? Joshshu!" Aga Jossut ei ole kuskil. Marta ei tea. Jossu käib koolis. Mul läheb tavaliselt pill üle.
Oeh, nüüd pean ma küll tuttu minema. Muidu tuleb pill peale. Kui ma ära tudun, siis saan kanasuppi. Täna saan kanasuppi. Muidu saan ka kalasuppi ja vahel joksi. Joksi antakse mulle hommikuti. Mulle meeldivad rohkem küpad. Neid sööks ma kohe sada. Ta-ta siis, mulle on piibit ja mäsu vaja.
No comments:
Post a Comment