Juuksed

Pean teile tunnistama, et mul on päris väiksed juuksed. Midagi pole teha, nad lihtsalt ei taha mul kasvada. Patsi mulle küll teha ei saa. Jossu tegi ükskord tuti-tuti, aga ega seegi tal hästi õnnestud. Ma ei kurda, kuigi kohalikel on juba sündides lokad maani. Mõelge, kui mul oleksid olnud pikad juuksed, oleks ma kindlasti Jossu käest täid saanud. Jossu sai täid koolist. Täitsa tasuta jagatakse. Kui õpetaja kirjutas, et Jossu peas on putukad, läksime kohe juuksurisse ja ajasime ta paruka maha. Jossu nägi siis välja nagu Krissu, rääkis issi. Noahki ei tohtinud kaks nädalat meie poole tulla. Nemad kardavad täisid nagu katku. Kui Noahl olid täid, pesti kõik riided saja kraadiga läbi ja pandi säilitamiseks külmkappi. Noah emagi ajas oma pikad valged juuksed maha. Vot nii oli.
Aga Jossul oli ka raske. Emme pani talle mürki pähe ja uuris iga päev tukka. Jossule ei meeldinud, ta kisas. Vahel ka pillis. Minul oli hea vaadata. Mõelda, kui mind oleks pidanud nii sugema! Mulle poleks see küll meeldinud. Mulle ei meeldi enda kallal ükski protseduur. Ei kõrvade puhastamine ega nina nokkimine. Siis oleks kindlasti mind juuksurionu juurde viidud, kes oleks peas põristanud. Mul oleks jube paha olnud ja arvan, et oleksin ka pillinud. Väikeste juustega on ikka hea, pole muret putukatega ega ka kammimisega. Ja teate, minu tital, tal on pildil müts peas, on veel väiksemad juuksed!